Elektriautod on tänapäeval muutunud üha populaarsemaks – mitte ainult keskkonnasõbralikkuse tõttu, vaid ka praktilistel kaalutlustel. Elektriauto soetamine nõuab mõnevõrra teistsugust lähenemist kui sisepõlemismootoriga auto ostmine. Oleme enda kogemuse pealt pannud kokku põhilised teemad, millele ostes tähelepanu pöörata.

Elektriauto sõiduulatus

Üks esimesi küsimusi elektriauto valimisel on: kui kaugele sellega tegelikult sõita saab? Sõiduulatus sõltub kahest peamisest tegurist – aku suurusest (kWh) ja auto energiakulust (kWh/100 km). Näiteks võib 60 kWh akuga võivad erinevad autod läbida 250–400 km, olenevalt sellest, kui efektiivne see auto on ja millistes oludes sõidetakse.
Tuleb arvestada, et tootjate poolt lubatud WLTP (või varasem NEDC) sõiduulatus võib olla oluliselt suurem kui tegelikkuses saavutatav, sest see põhineb standardiseeritud testtsüklil. Reaalset sõiduulatust saad hinnata objektiivsete andmete abil, näiteks veebilehel ev-database.org, kus võrreldakse paljude mudelite tegelikke andmeid eri ilmastiku- ja sõidutingimustes.
Soovitame valida auto, mille reaalne sõiduulatus katab su igapäevased vajadused vähemalt kahekordselt või millel on piisavalt kiire kiirlaadimise võimekus – see annab kindlust ka külmal talvehommikul või ootamatu ringi tegemise korral.

Elektriauto laadimine – laadimisvõimalused ja taristu

Laadimine on elektriauto puhul keskse tähtsusega. Kõige mugavam viis autot laadida on kodus, eriti kui sul on võimalus paigaldada oma seinalaadija. Samas on meil ka mitmed elektriauto soetanud kliendid, kellel puudub kodus laadimise võimalus ja kasutavad ainult avalikke laadijaid või laevad autot tööl olles. Ka sellisel juhul on elektriautoga sõitmine sageli odavam kui sisepõlemismootoriga autoga.

Kodus laadimine
Kodus saab elektriautot laadida tavaliselt kuni 22 kW võimsusega, kuid enamik elektriautosid toetab 11 kW laadimiskiirust (3 faasi, 16A). Sellise võimsuse juures kulub 0-100% laadimiseks enamasti 5-8h ehk aku saab ööga laetud.
Elektriautot on võimalik laadida ka tavalisest 220 V pistikupesast, kuid sel juhul võib täislaadimine võtta üle 24 tunni, mistõttu pole see igapäevaseks kasutamiseks eriti sobiv. Samuti paneb tavapistiku kasutamine elektrisüsteemile suure koormuse, mis ei pruugi sagedasel kasutamisel olla elektrisüsteemile ohutu.

Koduse laadimise maksumus sõltub valitud elektripaketist. Börsipaketi puhul saab laadimise ajastada ajale, mil elektrihind on madalaim või isegi nullilähedane – sellisel juhul tuleb tasuda ainult võrgutasu. Nii võib 100 km läbimiseks kuluv elektrikulu jääda ligikaudu 1,5 euro kanti. Aasta keskmine jääb üldjuhul ca 0,15-0,2 EUR/kWh kanti, mis teeb 100 km läbimise kuluks 3-4 EUR.

Avalik laadimine
Enamasti tasub autot laadida sihtkohas ehk sel hetkel kui auto seisab. Selle jaoks on paljudes kontorihoonetes, kaubanduskeskustes jms kohtadesse lisatud avalikud AC ehk aeglased laadijad. Nendes on laadimine üldjuhul soodsam. Laadimiskiirus on sama kodus laadimisega.

Kiirlaadijas (DC) ei ole vaja akut täis laadida vaid laetakse nii palju, et jõuaks sihtkohta. Selles tulenevalt jälgitakse 10-80% vahemiku laadimise kiirust. See on enamasti ca 20-30 minutit, mis on sarnane aeg, mis kulub ka sisepõlemismootoriga autol peatuse tegemiseks.
Kiirlaadimiseks kuluv aeg sõltub erinevastest tingimustest. Üks neist on aku temperatuur. Seega kui sul on vaja tihti teekonnal autot laadida, tasub valida auto, mis suudab enne laadimist akut soojendada. Sellised on näiteks Tesla, Kia, Hyundai ja BMW erinevad mudelid. Samuti uuemad VW, Skoda, Audi ja Cupra mudelid.
Laadimiskiiruse osas on hea ülevaade ev-database.org lehe allosas:

Avaliku laadimise hind sõltub eelkõige laadija võimsusest ja operaatorist. Eestis jääb see enamasti vahemikku 0,25-0,5 EUR/kWh, mis teeb 100 km läbimise kuluks ca 5-10 EUR olenevalt auto energiatarbimisest.

Elektriauto madalamad kulud

Kütusekulu
Kodus laadides on kilomeetri hind oluliselt soodsam kui sisepõlemismootoriga autol. Avalikus laadijas võib sõidukulu olla isegi kuni poole väiksem.
Energiakulu võib erinevatel autodel erineda kuni 2 korda. Üldreegel on, et väiksemad ja väiksema akuga autod tarbivad vähem ja suuremad ja suurema akuga autod rohkem.

Liising ja kindlustus
Liisinguandjad toetavad keskkonnasäästlikke sõidukeid, mistõttu on elektriauto liisimisel intressimäär tavaliselt madalam kui sisepõlemismootoriga autodel. Suuremate liisinguandjate intressimäärad elektriautodele jäävad vahemikku 1,45–1,49% + euribor.
Liikluskindlustuse makse on sageli väiksem tänu elektriautode madalamale registreeritud võimsusele (kW). Liikluskindlustuse arvestus põhineb auto võimsusel ning elektriautode puhul märgitakse sõiduki passis 30 minuti maksimaalne võimsus, mis on väiksem kui auto tegelik tippvõimsus. Näiteks võib sõiduki tehnilises passis olla märgitud 100 kW, kuigi tegelik maksimaalne võimsus on 239 kW.
Kaskokindlustuse hind on sarnasel tasemel võrreldava sisepõlemismootoriga autoga.

Automaks
Automaks on elektriautodel väiksem, kuna ei ole CO2 (heitmete) osakaalu. Paljude elektriautode aastamaks on 50 eurot, suurematel maasturitel 300 euro ringis. Kui on oluline võimalikult soodne aastamaks, siis tasub jälgida elektriauto kaalu – kui täismass on üle 2400 kg, siis tuleb tuleb tasuda iga ületava kilogrammi eest 0,40 eurot aastas.

Hooldus ja töökindlus

Kuna elektriautol pole vaja õlivahetust, heitgaasisüsteemi hooldust ega mitmeid liikuvaid osi (nt käigukasti), on ka hoolduskulud madalamad. Samas tuleb arvestada, et näiteks pidurite hooldus võib olla siiski vajalik, kuna regeneratiivpidurdamine võib tekitada roostet nende vähesest kasutamisest. Elektriauto hoolduse peamisteks kuluartikliteks on tavaliselt salongiõhufiltri, pidurivedeliku ja jahutusvedeliku vahetus. Sellest tulenevalt on rahaline kulu elektriauto hooldusele madalam kui sisepõlemismootriga autol.
Erinevate tootjate hooldusnõuded on erinevad. Näiteks Teslal puudub kohustuslik hoolduskava – on vaid soovituslikud hooldused, mida võib teha ka ise ja see garantiid ei mõjuta. Teised autotootjad on siiski ka elektriautole väikese hoolduse ette näinud. Hooldusvälp on enamasti 2a / 30 000 km ja mõningatel Kia ja Hyundai elektriautodel ka 1a / 15 000 km.

Elektriauto külmas kliimas

Eestis – nagu ka mujal Põhjamaades – peab arvestama sellega, et talvine temperatuur mõjutab elektriauto sõiduulatust. Külmas väheneb aku efektiivsus ning kütmine tarbib rohkem energiat. Tavaline on, et sõiduulatus võib väheneda 20–40%, olenevalt ilmast ja auto soojendussüsteemist.
Siin tuleb kasuks soojuspump, mis on paljudel uuematel mudelitel olemas ja aitab oluliselt vähendada energiakulu salongi ja aku soojendamisel. Soojuspump säästab küttele kuluvat energiat umbes kolm korda. Erinevate allikate andmetel, mõjutab see sõiduulatust külma ilmaga 8% – 10%. Samuti võimaldavad paljud elektriautod eelsoojendada autot kodust laadimisvõrgust – nii on salong soe ja aku töötemperatuuris enne sõidu algust, ilma et see mõjutaks sõiduulatust.
Sõiduulatuse vähenemine on eriti märgatav lühikestel sõitudel, kus esineb palju soojendustsükleid. Pikemal sõidul, eelsoojendatud aku ja salongiga on sõiduulatuse vähenemine vähem tuntav.

Elektriauto aku eluiga ja garantii

Aku on elektriauto kõige kallim komponent, mistõttu on mõistetav, et selle eluiga on paljude jaoks oluline küsimus. Enamus tänapäeva elektriautode akusid kestavad reaalsetes tingimustes vähemalt 300 000 – 500 000 km, paljudel juhtudel ka rohkem, sõltuvalt kasutamisharjumustest ja laadimisviisidest. Tootjad annavad tavaliselt akule 8-aastase või 160 000 km garantii, kusjuures garantii hõlmab tavaliselt ka mahutavuse langust teatud piirist allapoole (näiteks 70%). Tesladel on antud garantiiga kaetud ka mootorid.

Aku eluiga sõltub kasutamisviisist – liigne kiirlaadimine, pidev laadimine 100%-ni või väga tühjaks sõitmine võivad eluiga lühendada. Samas on enamus tänapäeva autosid varustatud süsteemidega, mis neid riske automaatselt piiravad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et elektriauto valimine on paljuski seotud teadlike valikutega – kui tead, kuidas ja kus sõidad ning millised on su laadimisvõimalused, on õige mudeli leidmine lihtsam.

Allikas: Mobile24 OÜ